Matthias Johann Eisen - Kohalised Eesti muinasjutud

Suures hädas viskas Rannapuura lina maha. See hakkas kohisema ja paisus laiali suureks järveks, mille lained valges vahus Peipa ümber kurjasti möllasivad. Kange torm peksis vett ja vahtu nõiale vastu silmi; ei aidanud enam ta põhjatu tigedus ega põrguline kukk, tema ratshobune, kellel ka viimne häda käes oli. Küll ta sirutas tiivu ja kaela, nokk laiali lahti; küll ta nurjatu rabeles, et vee seest välja saaks, aga kuhu ta pääsis: ära ta õelus kõnges sellegipärast. Peipa vandus kurja suure kisaga kõiki paharettisid appi hüüdes. Siiski ei võinud need parata: huludes vajus ta põhja.

Sääl ta mässab praegugi veel ära rääkimata valu sees. Augid ja hirmsad sügavuse elajad närivad ja piinavad teda lõpmata. Tema peksab kätega ja jalgadega, ja sirutab ja venitab sooni välja suures vaevas; sest tuleb et see järv, mis nüüd tema nime järele Peipsijärveks hüütakse, alati lainetab ja tormab.

Kuninga Karkuse nime kannab praegu veel Karksi kirik. Rannapuurat, kes hää tervisega oma isa juure tagasi jõudis ja lühikese aja pärast enesele vürstliku peigmehe leidis, tuletab meile Ranna-Pungerja mõis ja vald meelde, mis Peipsi järve põhja pool kaldal Eesti ja Liivi raja pääl seisab. See jõgi, mis hõbekammist voolama hakkas, on Pliha jõgi oma halja veega. Kes seda jõge tunneb, võib küll ära mõista, et tema kammi sarnane on. Parema ja pahema poole otse kohe tee päält ära põigates, nagu oleks tema üks kammi pii alla, teine üles rajatud ja Naroova jõkke oma märga valades, kukutab tema sellega seltsis ennast meresse. Harjasarnane mets seisis mitu sada aastat, kuni kahe saja aasta eest Rootslased Poolakatega Liivimaal sõdisivad. Poolakad olivad sääl metsa sees varjul, aga Rootslased pistsivad metsa põlema ja põletasivad ta suutumaks ära. See mägi aga, mis Rannapuura õunast üles kasvas, seisab tänapäevani, kuid raudkalju ei ole ta enam, vaid paas.

Peipsi järve sündimise lugu peame kauniks toodeks rahvaluules nimetama, aga paraku ilmub loos võõrast maiku. Ma ei tea, kes lugu Eesti keelde kirjutanud. Rahvaluule korjanduses ei ole mulle ühtki sellekohast teisendit silma puutunud, siiski täiesti tundmata ei ole lugu mitte. Nii näituseks seisab mul praegu käe pärast, D. Jõgeva Vastseliinast üles kirjutatud lugu:

Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.