Matthias Johann Eisen - Narvast Tallinna

Rootsi kuningas Kaarel XII olnud sel ajal Moskvas, ja just sel tunnil, kui soldat Ivan tema ema surmas, ilmunud see sinna ja ütelnud talle: “Ah, Kaarel, Kaarel, mis oled sa mulle teinud!”

Venelased võtsid ka kohe peale seda juhtumist linna ära. Soldat Ivani mälestuseks nimetati kindlus, mis Vene pool Naroova jõge seisab, kustkohast Ivan nõida laskis, Ivangorodiks ja ülepea kõik see kallas Ivani pooleks, missuguseid nimesid need kohad ka tänapäevani kannavad. Rootsi nõia kuju võib aga igamees näha Narva linna sillal, mis jutus räägitava juhtumise koha peale ehitatud. Seal on kahe vene kotka vahel Rootsi vapp ja vapi südamest vahib nõid, ise hambad irevil, möödaminevale rahvale.

Kirjutaja tähendus: Nõnda vana jutt, mis Narvas kaunis laialt tuttav on. Siiski ei tea ma täiesti tõendada: on ta soome soost rahva või venelaste oma? Mina olen selle küll Narva vanade soome soost elanike ja ligidalt Vaivara kihelkonna inimeste suust üles kirjutanud, kes seda kõik ühtemoodi jutustavad, kuna venelased suuremalt jaolt muud ei tea tõendada, kui et tornis nõid elanud. Jutu luulelise käigu peale vaadates peaks seda küll kindlasti Narva linna elupõliste soome kodanike omaks arvama.

Linna sillakäsipuude sees, mis malmist valatud, on iga kahe vene kotka vahel kilp, sõjakirves ja noolekimp. Kilbi peal on inimese nägu, mis naisterahva moodi annab. Selle õiget tähendust ei teadnud mulle keegi seletada. Niisugused kolm kaunis suurt malmkuju (kaks kotkast ja kilp-kirves-nooled) seisavad iga kahe posti vahel. Sild on Nikolai I valitsuse ajal ehitatud.

Ennevanasti, kui rahvastele keeled antud, käinud üks mees keeli jagamas. Keeled olnud mehel märsiga seljas.

Kui ta Eestimaa poolt tulles Narva jõe äärde jõudnud, olnud keeled kõik juba jaotatud, ainult keelte puru olnud veel märsi sees. Mees loputanud jõeveega märsi puhtaks ja visanud siis selle loputuse teisele poole jõge. Sellest saanud isurite keel ja seepärast räägivadki isurid (ižorlased) sõna eesti, teine soome, kolmas vene keelt. Nende keelt nimetavad muud Narva lähedalt elanikud tänapäevani pilgates “märsiloputuseks”.

Eesti rahva muinasjutud arvatakse kahte jakku. Esimesed on niisugused, mis jutustavad elust vanal kuldsel ajal ja kangelase kombel. Teised on säherdused, mida paiklikeks juttudeks kutsutakse ja millest rahvas väga tõsisel näol jutustab. Mitmes kohas näidatakse kohti ja paiku, millest rahvas teab mõndagi jutustada.

Virumaal Väike-Maarja kihelkonnas on kaunis kõrge mägi, mida Ebavere mäeks kutsutakse. Rahvas räägib sellest mäest mitmet moodi ja mitmest viirastusest, mida seal on näidatud.

Üks noormees oli kuulnud, et Ebavere mäe sees peab linn olema, ja kes seitsmel jaaniööl sinna mäele läheb, saab linna sisse.

Noormees käis kuus jaaniööd järjestikku mäel, ja kui ta seitsmendal jaaniööl mäele läks, ei näinud ta enam metsa, vaid tore linn paistis talle vastu, justament 3 3 just nagu oleks maa seest välja kasvanud. Sirged uulitsad, kõrged majad, toredad kaubamajad paistsid noormehele väga kenasti vastu. Mehed toredas riides kõndisid uulitsal ning tuled põlesid särades nagu pühade ajal.

Noormees kõndis mõned korrad rahva seas edasi ja tagasi ja keeras viimaks ühte poodi, kust ta endale head saapad odava hinna eest ostis. Lõppeks pööras ta linnast välja. Tagasi vaadates ei näinud ta linna ega tulesid. Mägi ja mets ainult mustasid talle sealt vastu, kus mõne minuti eest linn oma toreduses hiilgas.

Räägitakse, et Rootsi kindral Löwenhaupt seal ligidal vene väe eest peidus olnud. Seda tunnistust annavad mitmed kivide sisse raiutud ristid ja vigurid, mis praegu on näha mäetaguses metsas. Möödaläinud aastal leidis üks karjapoiss sealt metsast kaheteistkümne rubla suuruse rahatüki, mis imelike viguritega ära oli vigurdatud. Sealt eemal Põdrangu mõisa väljal on tee ääres nelja jala pikkune kivirist maas. Vist on sinna mõni kõrgema auga mees maha löödud.

Mäe nimi “Ebavere” tähendab vist seda, et vanad eestlased seal oma jumalatele ohverdasid.

Mõne hea aasta eest elasid Paide linna ligidal kaks jõukat peremeest, Tondisaare Mikk ja Rikassaare Jüri. Mikk oli taluperemees ja Jüri oli karjamõisa-pidaja. Nagu see ikka juhtub, elasid nad kaunis ligistikku ja pealegi veel heas sõpruses.

Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

vammus lahtiste hõlmadega

kogukond (vene: mir)

just