Matthias Johann Eisen - Kolmas Rahva nali

Vigalast.

Hiiu herra võtnud noore proua. Proua pole sõnagi Hiidlaste keelt mõistnud. Küsinud herra venna käest, mis vastata, kui Hiidlased teda tulevad teretama.

Herra vend olnud vähä kelm. Ütelnud prouale: “Vasta neile: kasi kurat! See tähendab: tänan väga!”

Hiidlased tulnud prouad teretama ja proua käele suud andma.

Proua kohe: “Kasi kurat!”

Hiidlased putkanud uksest välja. Õhanud ise: “Nagu näha, on meie herra põrgust enesele proua toonud. Piab kuratiks igaühte, kes ta juurde tuleb! Oh meid vaesi Hiidlasi! Küll vanapagan nüüd ikka meie maale enesele uue põrgu ehitab!”

J. P. Sõggel Paistu-Kaarlist.

Korra eksinud Hiidlane Lihula laadal naesest ära. Küll otsinud teist taga, aga ei leidnud kusagiltki.

Mees viimaks päris kimpus. Õhtu käes, naist ei ühtigi.

Mees kisendama: “Laadarahvas vait! Mina tahan naist hüüda! Laadarahvas vait! Mina tahan naist hüüda!”

Mine, pane aga laadarahva suu kinni!

A. Kuldsaar Sõrvest.

Saarlane küsib Hiidlase käest: “Mitu last sull on?”

Hiidlane vasta: “Ole terve küsimast – pole ma seda valu ühtigi tunnud, mull va Viiu kodu selle eest!”

A. Kuldsaar Sõrvest.

Hiiu Hans läinud mokamehega Matsiga kosja.

Kosja kaup läinud korda. Mehed heitnud magama.

Peig tahtnud aga pruudi juurde minna. Küsinud pruudi käest, kudas seda teha, ilma et pererahvas aru saab.

Pruut ütelnud, et ta rehe all magab ja vaheuks lahti jäeb. Annud peiu kätte nööri otsa. Teise otsa lubanud oma jala külge siduda. Lubanud ise peiu juurde tulla, niipea kui pererahvas magamas. Käskinud parajal ajal nööri tõmmata.

Pruut sidunud nööri otsa aga kitse jala külge.

Pererahvas jäenud magama. Hans tõmmanud nööri.

Kits lööb kõpsti! jalga vasta maad.

Hans sosistab: “Tasa! Tasa!”

Tõmmab teist korda. Kits mürab valjumini.

Hans uuesti: “Tasa, tasa! Teised kuulevad!”

“Tõmmab kolmat korda õige tublisti. Kits kargab peiu juurde sängi.

Peig kargab nagu tuul sängist välja. Hüüab hirmuga: “Mats ae! Mats ae! Kaltsud kainlu! Tont kuklas!”

Paneb ise uksest välja.

Pruut naeris rehe all et küll sai!

A. Kuldsaar Sõrvest.

Hiidlane läinud korra ratsa sõitma. Hobune aga hakanud lõhkuma. Virutanud Hiidlase seljast kus seda ja teist.

Ülesse tõustes katsunud Hiidlane pead ja sõnunud: “Pagana õnn, et sihuke mürakas pea pihta tuli! Oleks see jalgade pihta läinud, oleks see tõesti sääre kodarad katki löönud!”

Vigalast.

Hiidlane tulnud suurelt maalt Hiiumaale tagasi.

Kiitnud ise: “Küll ma see kord aga ruttu sõitsin, nii ruttu kui veel iialgi enne elades!”

Teised küsima: “Kui ruttu sa siis sõitsid?”

Hiidlane vasta: “Kolm päeva ja seitse versta. Aia teivad lendasivad nagu varesed minust mööda. Küll läks kiiresti. Pea käib sest sõidust praegu alles ratastringi!”

A. Kuldsaar Sõrvest.

Hiidlase emis kadunud ära. Ei leitud kusagilt.

Korra rääkis pererahvas jälle emise kadumisest. Äkisti kukub laua kapist põrsas põrandale. Jookseb tuba mööda, lusikas suus.

Pererahvas pannud imeks, kust põrsas tulnud. Neil põrsaid ei olnud.

Lähevad kapi poole. Teine põrsas kukub kapist välja.

Hakanud kappi vaatama. Leidnud emise põrsastega kapist.

Emis oli kapis põrsad teinud.

A. Kuldsaar Sõrvest.

Kaks Hiidlast käinud Saaremaal. Jäenud peresse öömajale.

Peremees toonud suure vaagnaga leent, teisega räimi ja viimaks veel suure leiva. Leib aga olnud Hiidlaste oma.

Hiidlased söövad.

Teine sõnuma: “Mats ae! Täna õhtu saab õige hea vatsatäie. Aga leiba hoiame; seda võib kaasa võtta!”

Pärast söömist tänanud Hiidlased peremeest hea söögi eest.

Peremees vasta: “Mis sest nii tänada! Oli ju teie oma leib!”

“Mats ae! Ma ütlesin küll, õige meie oma leiva maik!” õhanud teine Hiidlane.

J. Sirdnak Narvast.

Hiiu Tõnts surnud ära. Teised Hiidlased teinud puusärgi.

Tõnts olnud pikk mees. Puusärk saanud lühike. Et Tõnts puusärki mahuks, võtnud Hiidlased Tõntsu jalgade otsast tükid ära. Tükid pandud puusärki.

Matuse ajal ütelnud õpetaja: “Tõnts oli ikka pikk mees, aga ei tea, kuidas ta nüüd nii lühike on!”

Hiidlased vasta: “Ei me ole siit keetu võtnud, mis ta oli, on ta tervelt teie ees!”

O. Schantz Pootsist.

Hiidlane läinud mõisa. Tüdruk oli just teed keetnud. Tulnud ukse peale, ütelnud mõisa rahvale: “Mede rahvas, tulge, jooge ometi tee ära!”

Hiidlane seda kuuldes uksest volks! välja. Õues teisele Hiidlasele kaebama: “Hai nah na! Sii niisuke tidruk, et hoia eest. Kuri loom kutsub teed ära jooma! Prügime veel enne kui hilja on ära minna! Joovad meil tee käest ära, kudas siis veel mõisast välja pääseme!”

Vigalast.

Hiidlane kaubelnud enesele sulast. Lubanud sulasele palga kõrva vaka vilja maha teha.

Sulane kaubaga rahul.

Et palk väike oli, Hiidlane ütlema: “Teeme õige kauba 10 aasta peale!”

Sulane sellegagi rahul. Vastab teisele: “Siis ei nõuagi ma vakka vilja palga juurde. Tee mulle ainult piotäis odre maha. Teise aasta jälle nii palju kui piotäiest odradest saab ja nii edasi iga aasta!”

Hiidlane rõõmus, et nii odavalt sulase saanud.

Enne kümmet aastat polnud aga Hiidlasel enam maa lappigi. Kõik kohad sulase vilja täis.

J. Sirdnak Narvast.

Kaupmehe poisid torgivad ja narrivad Hiidlase hoost. Hiidlane keelab. Ei poisid pane seda tähele.

Viimaks ütleb Hiidlane hobusele: “Seisa nüüd paigal, muidu nimetan ma su nime!”

Poisid narrivad Hiidlast ja Hiidlase hoost veel enam, et kuulda, mis nimi hobusel on.

Hiidlane põrutanud jalga ja ütelnud:

“Seisa paigal, sa kaupmeeste mära litakas!”

Rahvas puhkenud naerma. Kaupmehe poisid katsunud, et putkama saanud.

J. Ratas V. Löevest.

Korra rääkinud Hiidlane Saaremaal: “Küll mind taheti Pühalepa kirikule õpetajaks panna, aga ma ise ei tahtnud hakata!”

“Kas sa oleksid arvanud ka ametiga valmis saavat?” küsinud Saarlane.

“Mis seal ees on, et valmis ei saa, kui aga tahad va suu kätte võimuse anda!” vastanud Hiidlane.

J. Ratas V. Löevest.

Hiidlane olnud naisega hirmus kuri, et naesel last ei olnud. Lubanud naese merde ära uputada.

Korra olnud Hiidlane kottu ära. Naene saanud kogemata öökulli kätte.

Nüüd hea nõuu peetud. Naene kutsunud külast vanaema, mähkinud öökulli ilusasti riiete sisse.

Mees tulnud koju. Vanalemal kohe uudist tääkida: “Tule, vaata, naesel laps!”

Mehel hea meel: “Kus ta eige on?”

Vanaema: “Tule, vaata, sängis naese kaenlas!”

Mees vaatab: “Jah, õige tubli poiss küll: isa silmad, ema nina ja eige tanni vitsutamise küüned.”

Hiidlane varrude vasta valmistama. Laupäeval enne seda lasknud naene öökulli lahti.