Matthias Johann Eisen - Teine Rahva nali

A. Reimann Virtsust.

Hakenrihter mõistnud Hiidlasele 60 hoopi. Nõudnud enne hoopide kätte andmist mehelt iga hoobi pealt kopika.

Hiidlane maksnud 60 kopikat välja.

Hiidlane ei kannatanud aga 60 hoopi välja. Sellepärast jäetud 40 hoobiga peksmine järele.

Pärast peksu küsinud teine mees Hiidlaselt:

“Kas said kõik kätte!”

Hiidlane vasta: “Kes Hiidlasele kõik kätte annab! Kõigist 40 saingi! 20 jätsivad enestele!”

J. Niinas Ristilt.

Hiidlasel olnud ilmaelust himu täis, tahtnud ennast ülesse puua. Seks sidunud köie kesk kõhu pealt kinni ja riputanud ennast puu oksalt alla.

Teine Hiidlane juhtunud peale. Küsinud: “Mis sa teed?”

“Poon ennast!” vastanud köie otsas kõlkuja.

Teine vasta: “Rumal! Seda viisi sa kat pood ennast! Sio kat köis ümber kõri, siis poo ennast!”

Pooja aga vasta: “Näe, kus mull asjamees! Kut ma kõri kinni sion, kust ma siis hengata saan!”

J. Niinas Ristilt.

Hiidlane tahtnud ennast ülesse puua. Roninud suure puu otsa ja lasknud ennast koonu pidi oksa pealt alla rippuda. Keha raskus vajutanud aga koonu sirgeks ja pooja kukunud podinal alla.

Hiidlane sajatama: “Pagan võtku seda poomist! Tapa kat sellega veel tervis ära!”

J. Vahe Hiiu Kassaarest.

Keina mees sõidab Tallinna uulitsal oma valge märaga.

Kaks kaupmehe selli tulevad vasta.

Teine hüüab: “Kuule külamees, mis su va kaljas 1 1 Laev maksab?”

Hiidlane vasta: “Pprrtuu! valge! Kulla isand, ei mina tea, olen madrus siin peal. Küsige kapteni käest, küll tema teab. Kapten on kajutis! Olge head, astuge sisse! Uks on siin!”

Ütleb ja tõstab mära saba.

Isandad läksivad häbiga oma teed.

J. Niinas Ristilt.

Suure maa mehed pilganud Hiidlast, et tall vesine taar olnud.

Hiidlane vasta: “Jah, see on nüüd vesiseks läinud, aga kui ma ta tegin, siis oli ta nii hapu, et teda võisin vihti kerida ja kambri seina peale naela otsa riputada. Kell jänu oli, see käis siis vihi küllest tükk haaval hammustamas!”

D. Pruhl Metsikust.

Hiidlane teinud heina kuhja valmis.

Paari päeva pärast tuldud ütlema: “Sinu heina kuhi põleb! Suits tuleb aga otsast välja!”

Hiidlane süganud pead ja ütelnud: “Imet, imet! Need olivad küll märjad, kudas nad ometi põlema läksivad!”

J. Prooses Orust.

Mõisnik sõimab teomeest kuradiks.

Hiidlane läheb sealt mööda. Hiidlane kohe ütlema: “Ja jah herra, see on kut tõste tõse!”

Herra ehmatab seda kuuldes ja küsib: “Kust sa seda tead?”

Hiidlane vasta: “Ma usu, egas end herra ometi paergu valetand!”

J. Vahe Hiiu Kassaarest.

Voor Keina mehi tulnud Tallinnast ja läinud kõrtsi sisse puhkama.

Üks Hiidlane läinud kõrtsi hoovi hobusid vaatama. Näeb: kõrtsimehe siga tema leivakoti kallal.

Südame täiega võtab Hiidlane looga maast ja virutab siale vasta nina.

Sest saanud küll. Siga piuksunud korra ja olnudki valmis.

Nüüd mehel häda käes. Saab kõrtsimees lugu teada, siis nalja pole.

Hiidlasel nõuu varsti käe pärast. Tarvis seltsimeestele juhtumist kudagi viisi teada anda ja siis minema pista, enne kui kõrtsimees hoovi tuleb.

Läinud kõrtsi ukse peale ja hüüdnud: “Seltsimehed! Ilm hõiskab, taevas tuiskab! Kuu kupitseb, päev sapitseb! Kornukas külleli maas, kõver läinud üle kaela!”

Nagu püssipauk olnud seltsimehed jalul ja üks teise järel uksest väljas. Igamees roninud oma reele ja – edasi.

Kõrtsimees arvanud selle rutulise äramineku kohta, et paha ilm tulemas.

Läinud natukese aja pärast välja vaatama. Leidnud hoovist surnud sia eest, look kõrval.

Nüüd saanud kõrtsimees küll asjast aru. Aga võta veel keina mehi kinni! Need ammu kus seda ja teist!

J. Niinas Ristilt.

Hiidlane läinud poodi. Küsinud kaupmehelt: “Mis nii suur hõbeda tükk kat maksab kut harja pee on?”

Kaupmees arvanud, et Hiidlane niisuguse hõbeda tüki leidnud.

Kaupmees kohe ütlema: “Tasa, tasa, ära räägi kõigi kuuldes! Tule taha tuppa, teeme kaupa!”

Mindud kaupmehe tahatuppa.

Kaupmees toonud Hiidlasele kallid viinad ja peened praed ette. Hiidlane söönud köhu täis.

Pärast söömist ütelnud kaupmees: “Kui jälle tuled, siis too see hõbeda pank kohe minu juurde!”

“Jah, kud ma kat leban (leian), küll ma siis kat toon!” vastanud Hiidlane.

D. Pruhl Metsikust.

Hiidlane joonud enese joobnuks. Hakanud nutma: “Mis nüüd saab! Jõin enese lolliks! Kes mu kaerad nüüd maha teeb!”

Teisel päeval olnud ometi jälle tark. Külvanud kaerad maha.

Nüüd ütelnud: “Nüüd võib uuesti juua. Jään ka kas pärislolliks, pole viga, kaerad on maas!”

J. Vahe Hiiu Kassaarest.

Hiidlane Kärona Jaak tulnud ühel palaval Jaanikuu õhtul Kurnimäele noorte inimeste lõbu pealt vaatama. Palavast ilmast hoolimata pannud vanamees enesele suure lamba nahast kasuka selga.

Üks ninatark poiss näinud seda. Tulnud Jaagu juurde ja ütelnud: “Oi, oi, vanamees, sull palava ilmaga üsna kasukas seljas.”

Jaak vaatab ühe õlanuki pealt teise ja vastab rahulikult: “Ei täe, Kirise Mats, mei rahvas ütlesid, et see kasukas pidi mu oma olema, nüüd on sul ka juba sene (selle) kohta ütlemist!”

J. Vahe Hiiu Kassaarest.

Keina mees vaatab poes vikatisid.

Keegi linnasaks tuleb Hiidlase juurde ja ütleb: “Mis sa neist sorid! Meie Mats tõi mineva aasta kõige viimase, oli veel kõige parem!”

“Kas Mats teistega ka niitis?” küsis Keina mees rahulikult.

M. Luu Sulustverest.

Hiidlane tulnud Saarlase juurde ja ütelnud: “Kas tead ka meil käisivad täna ööse vargad! Õnneks juhtusin ise peale! Tõmmasin ruttu püssi ja lasksin teisel vargal püssiga kuue hõlmast läbi!”

Saarlane vasta: “Või kuue hõlmast lasksid läbi ja said varga kätte!”

Hiidlane jälle: “Ei ma varast küll kätte saanud!”

Saarlane küsima: “Kust sa seda siis tead, et sa püssiga kuue hõlmast läbi lasksid?”

Hiidlane vasta: “Meil ei käinudki vargaid!”

J. P. Sõggel Paistu Kaarlist.

Hiidlane teinud ülevel kõrge mäe otsas taari. Taari astjas olnud kivide peale ülesse seatud.

Taar saanud valmis. Kivid aga hakkanud taari astja all veerema. Taari astjas läinud ümber ja taar jooksnud mäest alla jõkke.

Hiidlane viinud taari astja mäest alla, ajanud jõest vett astjasse ja ütelnud ise: “Noh, taari maik on tal juures ikka!”

O. Schantz Pootsist.

Hiidlane istunud talu taadiga kaevu salvel ja puhunud magusat juttu. Korraga kuulnud pilli häält.

Talutaat aimab, et mesilased peret heidavad, tahab aga Hiidlast narrida ja ütleb: “Nõiad tulevad! Nõiad tulevad! Ennäe, nupumees kõige ees! Põgeneme, põgeneme!”

Hiidlane kohe: “Hai nah naa, kus maas ete joosen?”

Talutaat jälle: “Siin ei aita muud, kui kaevu! Parem elu kui surm! Ma hüppan – “