Matthias Johann Eisen - Neljas Rahva nali

Haapsalu mees sõitnud talvel Hiiumaale. Merel olnud väga hea tee. Siiski läinud mehe koorm ümber.

Heltermaa kõrtsis küsinud Hiidlased: “No mis mere tee on ka?”

Haapsalu mees vasta: “Väga hea, aga siiski läks mu koorm ümber!”

Hiidlased küsima: “No kudas see tuli?”

Haapsalu mees vasta: “Üks Vesi-Hiidlane oli oma tubaka pussi tee peale maha visanud. Hobune vedas ree tubaka pussi peale ja – koorm oligi ümber!”

J. Neublau Jootmalt.

Hiidlase naene läinud aapteeki lehmale rohtu saama: lehm haige, lüpsab punast.

Ütelnud: “Ma olen talle kõik kanged rohud sisse ajanud, aga ei aita midagi!”

“Mis kanged rohud?” küsinud aapteeker.

“Silma kivi, seebi kivi, lõnga õli ja põletamise õli, aga midagi ei aita!”

“Tuli alles andmata!” vastanud aapteeker.

J. Prooses Orust.

Ühe Hiidlase abielu paaril olnud palju lapsi ja ühte lugu sündinud ikka juurde.

Mees hädaldanud: “Mis sa kat teed ää, ei julge enam välja teenistusesse minnagi, pärast naene teeb tua täis, ma’p mahu sissegi!”

J. Prooses Orust.

Hiidlane pandud süü pärast vangi.

Vangis kiidelnud mees: “Olge tänatud, sain leiva otsa! Kodu sõin härgadega vastamisi!”

A. Kuldsaar Sõrvest.

Hiidlane tulnud korra oma puu nõuudega tuttava Saarlase juurde öömajale.

Õhtu toodud liha, kuivatud turska ja kartuhvleid lauale.

Hiidlane söönud liha nii kartuhvlitega et vats veninud.

Peremehel tulnud seda nähes hale meel. Ütelnud: “Võta kala! Katsu, kui head kuivad kalad tuhvlitega on!”

Hiidlane vasta: “Suur tänu soovimise eest! Ma’p hooli siis kalast suuremat üht kui liha ees on!”

Vitsutanud seda üteldes liha edasi.

A. Kuldsaar Sõrvest.

Korra sõitnud Hiidlane hobuse-ronuga mööda sopast teed, koorm enesel vankril.

Hobune väsinud ära, jäänud seisma.

Hiidlane piitsutab hoost ja sõnub: “Oled sa hobuseks hakanud, siis tassi aga peale!”

J. Johannes Hiiu Kõrgessaarest.

Hiidlased olnud Pärnus kala püüdmas. Üks maamees tulnud kala ostma. Pidanud teiseks päevaks ootama jääma.

Hiidlased maameest merele kutsuma.

Maamees vasta: “Ei või tuua. Naesed palusivad kodu kulla keeli: ära mine merele, ehk kukud sisse!”

Hiidlased meelitanud ometi nii kaua kuni mees läinud.

Merel tõusnud kange tuul.

Hiidlased mehe käest pilgates küsima: “Kuule mees, küll sa oled ikka mõne tüki ära teinud, et sinu pärast nii kange tuul tõusis!”

Maamees õhanud kangesti ja ütelnud: “Ei ma muud midagi tea kui et korra kõrtsust mööda läksin!”

Hiidlased naernud ja sõudnud maale.

Randa saades karanud maamees kohe paadist välja. Annud hobusele pihta ja katsunud, kudas koju saanud. Hirmuga unustanud kala ostmise hoopis ära.

Sest saadik pole maamees enam iialgi merele läind.

J. Prooses Orust.

Hiidlane teinud tütrele pulmad.

Pulmade ettevalmistamine võtnud 5 päeva vähem kui nädali ära. Õlut tehtud kaks külimettu vähem kui Tallinna vakk. Muud kraami ja toitu olnud mõõtmata hulk. Pulmapäeval olnud suur, pikk saare laud rahvast ringi, kaks kannu laual, üks tühi, teise sees ei tilkagi.

Kõik olnud purju täis. Sugulased olnud kõik pulma kutsutud, paljalt naise nao vaderi kitse söötja puudunud. Siis polnud ime, et leib otsa lõpenud ja pulmalised pudiga pidanud leppima.

A. Kuldsaar Sõrvest.

Korra läinud kaks Hiidlast jalgsi üle jää Saaremaale.

Saaremaa ääres näevad jää peal hülge.

Mehed arvavad va’ hõeluse olevat. Laulnud ja laulnud, mis hirmus, aga vana hõelus ei kao, seisab ikka paigal.

Viimaks võtnud mehed südame rindu, tõmmanud tümikad kätte ja hakanud va’ hõelust õpetama. Peksnud teist paar tundi mööda keret, aga või ep hülge sest hoolib, loivanud aga edasi.

Mehed pidanud juba vanahõeluse eest plehku plagama. Õnneks näinud üht saarlast eneste poole tulevat.

Saarlane löönud korra kepiga vanahõeluse nina pihta, juba vanahõelus valmis.

Hiidlased tulnud kõrtsi ja kiidelnud: “Küll me materdasime va’ hõelust nii et rasv tast üsna joosis! Aga toss ei läinud siisgi välja. Tuli Saarlane, lõi korra kepiga nina pihta, – kohe oli va’ kõhn kärvanud! Küll on need saarlased aga mehed!”

J. Tihkan Nõlvalt.

Hiidlane ja Muhulane juhtunud korra kahekesi Virtsu kõrtsis kokku.

Hiidlane küsinud Muhulase käest: “Kas sina oledki see mees, kes hundi emandale väina peal välja teinud?”

Muhulane vastanud: “Oles va seda teadnud, et see hunt su ema oli, poleks ma temasse puutunud!”

J. Johannes Hiiu Kõrgessaarest.

Hiiu Mats läinud mõisa.

Herra käskinud peremamsli Matsile köögis süüa anda.

Mats hakanud sööma. Herra tulnud kööki.

Herra kohe: “Noh Mats, mis sull siin süüa on ka?”

Mats vasta: “Oi auulik paruni herra! Mull on praegu palju rohkem roogasid laual kui sakstel tuas!”

Herra kohe: “Noh Mats, mis sa räägid! Siin polegi ju nii palju!”

Mats vasta: “Miks ei ole, auulik paruni herra! Vaata, siin on kaks silku risti, see on nummer kümme (= X), leib on üksteistkümnes, vesi kaksteistkümnes, on kokku kaksteistkümend rooga! Eks ole hea summa!”

Herra läinud kohe oma teed.

J. Keller Kõost.

Hunt murdnud Hiidlase koera ära.

Hiidlane varsti ütlema: “Paras talle! Paras talle! Olgu teine kord targem, et ennast enam hundi küüsi ei anna!”

J. Prooses Orust.

Hiidlase naesel olnud kolmikud lapsed.

Hiidlane kiidelnud pärast: “See oli ometi hea, et ma ise juhtusin koju tulema! Muidu oleks naene tuatäie korraga teinud!”

J. Lepa Pärilt.

Hiidlane tahtnud laadalt hoost osta. Küsinud teiste käest, kudas hobuse vanadust ära tunda.

Teised vastanud, et hammastest võib hobuse vanadust ära tunda.

Laadal tahtnud üht hoost osta. Vaadanud hambaid. Lugenud: hobusel 32 hammast.

Hiidlane kohe ütlema: “Ei ma seda osta, see on väga vana, ju 32 aastane!”

Ütelnud ja läinud oma teed.

J. Sikk Voorust.

Hiidlane tulnud puunõuude koormaga laadale. Kõrtsi ees puhanud hoost.

Näinud seal imeliku looma. Küsinud teise mehe käest: “Mis loom see on?”

Mees vasta: “Kits, ikke kits!”

Hiidlane jälle: “Ei tea, mis niisugune piaks sööma ka?”

Mees vasta: “Puid, ikke puid!”

Hiidlane uuesti: “Ei tea, mitu sülda aastas ära sööb?”

Mees vasta: “Tohoo sõkke! Ega ta ju poolikuid ära söö: okse ainult võtab!”

J. Gulsenberg Hallistest.

Hiidlane kiidelnud: “Kui ma noor olin, olin ma rikas mees. Teine tubaka lups seisis teises põses, vana piip veel keskel! Nüüd olen vaeseks jäänud, ep sua ühte tubaka lupsigi enam!”

J. Johannes Hiiu Kõrgessaarest.