Marie Heiberg - Luule

Vaiksed, lagedad väljad täis rõukusid. Vilja
kõrs koltub. Maal rehtesid pekstakse hilja.
Musta, künnetud nurme pääl varesed käivad,
sääl maokesi mulla seest otsima näivad.

Mõni ilveslill üksikult valendab niidul.
Kuis hommiku päikene tuliseil piidul
koites tõuseb! Maa külmatand kõvaks kui raua
kurb, lumeta sügis, mis kestab ehk kaua.

Läheb soo maadelt suvele järele ikka
must kure parv reas all pilvi teed pikka
mere üle, maa üle, kus igavus asub,
kus okasmets kesktalve jäätuses kasub.

Kuidas sügise talve ju ootab,
metsa ääres on raagus puud,
ladvad udusse sirgunud üles.
Lume pilved – ei musta muud.

Jõu ta imes ju enese sisse,
suve unenäo varju viis
loodus koltunud ämaral õhtul.
Üksi tunneb hing ennast siis.

Ja ma uitan, ei teagi, kuhu?
Suvest unistust otsin teel.
Aga asjata! Kauge öö taha
luiged lauldes lähevad veel.

Mu aknal õitsvad lumelilled valged
ja akna taga raagus kase puu
on härmatanud, varjab täiskuu palget.
Lill laual – suvest saadik – sonib suu.

Ehk kusgi, kaugema planeedi pinnal
on kevade ja ilm on suur ja noor.
Siin sureb igatsuse lill maa rinnal
ja kostab kaeblik elu laulukoor.

Ma vaatan eemal põlevasse ahju,
söeks hõõguvaks on muutund kase puud.
Kuis kõigest kadumisest on mul kahju!
Lein leegis kirjadele annab suud.

Ma nutan nende mälestuste üle.
Öö on nii must kui minu minevik.
Mu tulevik – kuis avab oma süle?
Päev homne – valge, sinine ja pikk!

Sa mängi laulu ilma sõnadeta.
Ma kuulan kauge Aja helinaid.
Maailma päike särab külmal lumel.
Hing, lumivalge igatsuse said!

Tõeks lähevad kõik aimdused, mis sala
kui ootel südamesse sünnivad.
Kui püha vaikus, rahu suur kui taevas!
Kesk sinist õhku süütauses nad.

Oh, õnnistatud hingeline elu!
Kui lootus, igatsus on olemas.
Kui ärasalgav kannatus, suur valu
maad paradiisiks meile pühendas.

Sa mängi laulu ilma sõnadeta.
Ma kuulan kauge Aja helinaid.
Surm, armastus ja elu läheb mööda
Hing, lumivalge igatsuse said!

Läbi musta pilve see
vilgub sääl, kus linnutee
talvise öö hõbe vilus
üle härmas metsa ilus
üksik täht, kust päikene
helgib lumes ilmale.

Mitme virvendusega
kaaslane, sa, kauge maa?
Tühja ilmaruumi vahel
seob sind igaviku ahel
päiksega – sul hiilgav lend
lõpmata. – Arm seob nii end

Kuid ta on mu elu a’a —
kauge sihi tähena
ülendav kui kõrge vaade,
kättesaamata kui aade.
Armu luulet aiman ma
kaugel tähel üksinda.

Põhjas vilu öö. Hall taevas üle linna.
Veerand üks lõi Raatuses ju kell.
Tuled kustuvad. Kuu kõrgel paistab sinna,
kus on tema haud, – hing hääbuv, hell!

Nõrk planeedi paiste, – minu tuba pime,
akna varjud seinal raamides.
Ajad, lendvad valgused, – ei teed, ei nime!
Surev igatsus mu südames.

Muusika sääl kostab unistavalt ikka
Oh, maa lapse vaikiv naer ja nutt!
Siis kui tuleviku teadus tõuseb pikka —
sust ei kõnele ka muinasjutt.

Meeles mineviku pildid pikas reas
ja mul on kui näeksin kõike ma.
Suurelt seisvad elumõtted teiste seas,
tagaseinaks taevas kaugena.

Jumal, usk, mis selged äkki üksilduses,
teie päralt terve elu and.
Minu palve – imelises igatsuses —
sõnata – kui soovi sini rand.

Mu üksik tuba ämariku valgel.
Kui rägastik all korstnad, katused.
Ma istun akna ees – tuim tüütus palgel.
Kui hilja varjus päeva matused!

Ei läinud aegasid, ei päevi leina,
mis halli, viimsena kord puhkavad
kesk minu haua kitsast nelja seina
ja surma vaikust, mulda langevat.

Kesköösel virvendavad tähed kaugel —
kui paleused, püüded, igatsus.
Kaob rahutus mu kahvatanud laugel.
Hing otsib üles teed, kus Jumalus.

Aeg läinud mööda – lennatades luulet,
eit laulab haual leinaliste viit!
Neid nagu elavana näed ja kuuled,
kes ammugi on hävinud ju siit.

Ei ole kurtjaid kalmudel ka kaua.
Kui kuuleks kaduviku kauget häält:
„kes elavana astub päälpool haua,