Francisco Antonio León Cuervo - Nos han dado la tierra

Здесь есть возможность читать онлайн «Francisco Antonio León Cuervo - Nos han dado la tierra» — ознакомительный отрывок электронной книги совершенно бесплатно, а после прочтения отрывка купить полную версию. В некоторых случаях можно слушать аудио, скачать через торрент в формате fb2 и присутствует краткое содержание. Жанр: unrecognised, на испанском языке. Описание произведения, (предисловие) а так же отзывы посетителей доступны на портале библиотеки ЛибКат.

Nos han dado la tierra: краткое содержание, описание и аннотация

Предлагаем к чтению аннотацию, описание, краткое содержание или предисловие (зависит от того, что написал сам автор книги «Nos han dado la tierra»). Если вы не нашли необходимую информацию о книге — напишите в комментариях, мы постараемся отыскать её.

Un grupo de jóvenes indígenas de diversos pueblos se dieron a la tarea de traducir un cuento de Rulfo a sus respectivas lenguas. Este libro es el producto final de un taller de traducción en el que participaron de manera activa y creativa a lo largo de un año bajo la orientación de especialistas de la Universidad de Guadalajara. Ahí compartieron sus experiencias de vida en relación con su lengua y se concienciaron de la necesidad de emprender acciones para fortalecer el aprecio por la lengua y la cultura propias al interior de las comunidades. El proceso de traducción contemplaba renovar o fortalecer contactos con personas que dominan el arte de narrar, quienes contribuyeron a dar la forma definitiva a los textos. En las comunidades se percibe la narrativa de Juan Rulfo como muy cercana a sus propias tradiciones literarias.

Nos han dado la tierra — читать онлайн ознакомительный отрывок

Ниже представлен текст книги, разбитый по страницам. Система сохранения места последней прочитанной страницы, позволяет с удобством читать онлайн бесплатно книгу «Nos han dado la tierra», без необходимости каждый раз заново искать на чём Вы остановились. Поставьте закладку, и сможете в любой момент перейти на страницу, на которой закончили чтение.

Тёмная тема
Сбросить

Интервал:

Закладка:

Сделать

Kiekaripa tsietɨ ˀakuxi heutateewákaku tɨtɨ. ˀEeká xeikɨ́a ri hurawa neiˀatɨwa.

Yuimuana pai tɨ teheyekɨnéka tɨtɨ me tsietɨ ˀakuxi tekaniuhuni. ˀArí tsɨarí kauka neˀalaskwatro kaniutaikaika ri. Xewítɨ yuheimá heutinieréka tau ya teewa kakáiku mɨpai nainéni:

—Hɨ ˀarí kaniˀalaskwatrotɨni.

Melitón titewatɨ kanainékaitɨni. Mɨɨkɨ ˀutɨmana teniuhukaitɨni Faustino, Esteban, ne ri. Tetanaukatɨ. Ne neniwaruˀinɨatárɨmekaitɨni: yuhuutátɨ memanuyetei, yuhuutátɨ ta metehaˀimamátɨ. Xɨ́anakɨ waatipai nemeukanieríxɨ keewa tsɨ pɨramie tawarí xewítɨ. Mérikɨ tsɨ mɨpaɨ netiniyuhɨawé: “Hɨ, tekaniyunaukani.” Xiiké, ˀalas oncetɨkaku, xeitéwiyari heimana temɨyupaɨmekai, ya yupapaɨmetɨ meheukukɨkátɨ ya yupapaɨmetɨ meheukukɨkátɨ ya xeikɨ́a tsɨarí hiikɨ tenetapaɨme.

Faustino ta mɨpaɨ nainéni:

—Katiukawiiyewe ˀaumɨ́.

Tanaitɨ taheimá teneneníere hai yɨyɨɨxawitɨ taheimá neuyekatekaitɨni tsɨ ˀaku. Mɨpaɨ teteneˀeríeni: “Kaniuka-

wiiyéweni tsietɨ.”

Tɨma tsɨ teyukɨhɨawétɨ teˀutiyuanéka. Xiiké pai tɨ tɨma tsɨarí teteheuxatakukaitɨka. Ke pai tsɨ xɨrikɨ. Yɨkɨ ˀanékɨa ˀuyeikátɨ hɨrixɨ́a tsɨ yuˀiyaarimakamekɨ katiniutaxatamɨkɨ, ˀeena ri ya ˀanékɨa hakeewa tsɨ. Tsɨ xɨka hiikɨ xewítɨ ˀeena tiutaxata niuki kaneunuatɨyeikani xɨrikɨ, xeimieme kaniwayewamɨkɨ, ˀeeká heuyewetɨ́ kanayeikani. ˀEena mɨpaɨ katiniuˀanéni. ˀAyumieme xewítɨ kapaniuka.

Wiiyeri yuxewítɨ kaniukawení ˀeenétɨ, waˀatɨ xewítɨ pɨtiutakwaxuawáxɨ tinakuyɨní makawetsie natiˀiiné. Yuxewítɨ kaniukawení. Xɨari waɨká pɨkaxɨríeni tetehaˀeriwatɨ nai tenenieríyakaitɨni xɨanakɨ. Hakeewa tsɨ tawarí. Tɨma kapɨ-

wiiye. Hiikɨ́rixɨa hai mɨwiiyéwawe neyuheekɨ́akaitɨni xeiyá ˀumietɨ ˀeteewa ˀeríetɨ, ke mɨráˀeniweeni. ˀEeká kiekari hepáɨtsita matineika yetemuritsie ˀetɨri yuyuarawitɨ mukumanetsie waˀatɨɨ́tɨ meitatuikáxɨa. Wiiyeri ˀanutawekame maana mukawekái xeimieme tsɨ kwie neitákwai waˀatɨɨ́tɨ, tsɨ hariyakɨ kwi kaniyɨanékaitɨni.

Tita tɨkákameyari ˀiikɨ kwie tiutawewi ya ˀanéme.

Titakɨ ˀaku tiyunakiˀerie, ˀaumɨ́.

Tawarí teniyeˀuuwéni tsietɨ. Ya teteneuteewíkaitɨni maana hekawiiyéke teheˀeríetɨ wiiyeri texeiyakutɨ. Hakeewa tsɨ pɨrekáwiiyexɨ. Tenekɨné tsɨarí. Ke tɨ nemɨtiyukɨhɨawe tekuˀuuwátɨ ke temɨteheuteewi waˀatɨɨ́tɨ hiikɨ temanutihu ri. Mɨpaɨ nemɨtiyukɨhɨawe. Xɨka ˀukawiiyéke ke pɨta ta nemɨtiyukɨhɨawénike. Nunuutsiyari pai nemeyuyeˀeríetɨyeika tɨma tsɨ ˀeena wiiyeri nexeiyaweka, wiiyeri muˀeriwa.

Tixaɨ, ˀeena mɨya mɨrakuˀanetsie tixaɨtɨ tiyunakiˀeríekame nepɨkaˀerie tɨma. Tatsiuriixi tɨma, méxɨkatɨni wiikiíxi mepɨkatexuáwe. Tita tixuawe ˀaku. Xɨrí xeikɨ́a xexúitɨ ke mɨtipepeni kaneutiˀuuka, ke pai tsɨ ya rakuˀumeriekaku, heiwa ke ˀɨxá mukumane ke mɨtitapurawini tita tsɨ ˀaku tawarí.

Ya ˀanékɨa tekaniuhuni. Teyunaukatɨ taˀɨkamá. ˀAitɨari hɨrixɨ́a kawayutsiixi wahetsíe temeuyaxétɨkatei karawinate teˀanuyetuatɨkaitɨ́. Hiikɨ tsɨ ˀaku tita teteˀupiine karawinate.

Mɨɨkɨ mɨya memɨtátsiˀuyuuri ˀaixɨ tsɨ metaneuyuuri karawinate memɨtatsiˀutinawairi. Tsɨ ˀeena mɨtiuyehane kaniukweríwaˀanemetɨni tepɨ́a ˀakwetɨ́ xɨka kuyeikani. Mumierieni ˀaatsí karahɨawarɨwatɨ, xɨka “la 30” yukawayutá wayeketɨ́ ˀuxeiyarieni. Kawayutsiixi tsɨ kutá ta mɨɨkɨ mekatenixeitáparitɨni. Kawayutsiixi wahetsíe teˀutetɨ xɨka tekuyɨakake ˀarí ri hiikɨ ha hatɨa mieme tekanaˀinɨatáke, teheˀaxɨame tɨ ri hiikɨ tetehekwame kiekaritsie naime tehekexiyame tekatenetenike tehehuxainipietɨ. Xɨka kawayutsiixi tewarexeiyanike mɨpaɨ ri tekanéyɨnike méripai tɨ. Mɨ tsiarí naime tekateˀutináwaiyarieme karawinatemakame.

Tawarí nemanierétɨyeika yaxeikɨ́a ˀanétɨ tɨranitɨ mɨkúma. Ya yeutɨ kwie mɨkúma tixaɨ katiyunakiˀerietɨ. ˀEteewa tsepá nemeutanieríxɨ tɨma tsɨ tixaɨtsie retiwayáka ne hɨɨxíte. ˀƗkwíxi xeikɨ́a heiwa yukitá mematinenieré, kwítɨwa ta xeikɨ́a manayekuxanaretɨyaní tetetɨ́a ˀeríetɨ, tsɨ ˀitsi tiuxɨkaká. Ke ri taame xɨka ˀeena temɨteˀuximayatatɨwenitsie titakɨ ˀeetsiwa tetetakuxeeriyáni kwinie mɨtiuxɨkanítsie, tsɨarí ˀiikɨ kwie tekaniyetuiríyarieni ya tiˀayepariyakame kename waníu maana temɨyukaˀetsiriwanikɨ.

ˀIpaɨ me tsɨ tekatenetahɨawárieni:

—Kiekari mataˀatɨkátsie ˀuuwa matiyune mɨɨkɨ kanixekwietɨni.

Taame ta teniwaraˀiwawiyákaitɨni:

—ˀAyepari ri ˀeena mɨkúma.

—Heeri, makutɨɨraɨye tsɨ karikɨ. Naitɨ ke mɨyewa.

Taame tanaitɨ mɨpaɨ tenetiyuani kename mɨɨkɨ kwie mɨˀayepariya tekanakiˀerie. Kename pɨta kwie hatɨa meuyemanetɨká tenakiˀerie. Hatɨa huukɨ́a meuyeyune pɨta tenakiˀerie, muhayatsie pɨta, hapuuri mayéˀu muyeweweeri pɨta tenixatakaitɨni kwie ˀaixɨ mɨtiuˀane. Tsɨ ˀiikɨ wakaxi ˀukaratsi waiyari hepaɨ mɨrakutapɨani texataka makuˀayepariya Makutɨrani memutérɨwa.

Tɨma tsɨ tehepitɨaríeme tawarí ke temetiyuaníkekaitɨkaku. Tsɨ waníu mɨɨkɨ Delegado taame xɨka ya tetehaˀeriwákaitɨni mɨɨkɨkɨ tahamátɨ rekuxatanekaitɨka. Xapáte tamamatsíe tatsihayetsiríeka ˀipaɨ tarahɨawétɨ xeikɨ́a:

—Xekapeumamaka kwie ya pai yeume temɨxeyetuiri xeeme tsepá ˀitsi xemɨyupaɨme.

—Delegado makutɨraɨye rikɨ tixaɨ pɨka...

—Tuurútsiixi kwietsanaamete mɨireme waxayarite mekatenakunakeni.

—Ha rikɨ pumawe. Tɨma ˀeetsiwa xeitékumariyari hawai pɨkaheyema.

—Tsɨ kutá kaˀukawiwiiyeka. Tsɨ taame kename ha teˀutahatɨaxɨ́ani tehaitɨkaika xemɨyutiharaweritɨaxɨ́anikɨ. ˀEmɨtikawiiyé, ˀikú xekanikaxeiyakuni ˀané xemɨkaˀaˀeríetsie xekanitahanirikuni.

—Neuxei tsɨ kutá delegado, kwie rikɨ mɨɨkɨ naitɨ pɨhauxini, tsipɨkatitseˀí. Tɨma taame hararu maana ˀayepari-

tsie heukeniké tepɨkaˀeríe Makutɨɨraɨye xemaxata. Tsepá hatsarunikɨ temutiˀiníxɨ xɨari kutá tɨma tixaɨtɨ titinenike tepɨkaˀeríe tɨma taame tsepá ˀikú temukaˀe ya tsepá tita temɨteˀukaˀe pɨkatitineni tɨma.

Ya tsɨ ke xemɨteyukɨhɨawe xeketenakaˀutɨ́aka xeketaneyetuiri. Hiikɨ ri tsepá xekeneuhuni. Kwiekame xekenanutaxeiyaxɨa tsɨ ˀiikɨ xeˀiitsɨkame kwie mɨxeyetuiri ˀaatsí xekapɨtehamamateni.

—Neuxei ˀakuxi ketaneukwewi, ˀukiyariˀá delegado. Taame mɨɨkɨ hepaɨtsita yɨkɨ tepɨkahaitɨká. Kwie mɨˀayepariya pɨtatsíe timieme tepɨtehaxaxata... Katiyɨweme tepɨkatexata. ˀIpaɨ pɨta taame tepaitɨká... Ketaneukwewi temetetaxatɨani ˀakuxi. Neuxei, ke paɨ temɨtekuxatakai muuwa tekanikatsuutɨakúni....

Tɨma tsɨ mɨɨkɨ ya retanakiˀeríeme tatsihánuˀenieme.

Mɨya kwie tekateneyetuiríyarieni. ˀEena ri ya rakuxatɨpariyakaku kename teˀetɨweni metenikuˀeriwani mɨɨkɨ, tixaɨtɨ tetekaxeiyakeme kauka meneˀeríe mɨɨkɨ titiyɨɨráke. Tixaɨ kutá xɨari tepɨkatekaxeiya. Hakeewa tsɨ tɨma wiirɨkɨ́xi. Heiwa ˀaku xewítɨ wa muyewietɨyaní mexɨima xɨrikɨ kwi yɨanetɨ; mexɨima manuyewietɨyanikeyu ˀiikɨ ˀayepari heimá ke mɨrakuxɨkátsie waˀatɨɨ́tɨ tiyukɨhɨawétɨ, ˀetsiwa tɨma ˀeeká tixaɨtɨ mɨkatikuyuitɨ́wa taame ta waˀatɨɨ́tɨ teyumakatɨ mexɨima teteˀuhu.

Melitón ta ˀipaɨ naineni:

—ˀIikɨ me tsɨ kwie kanihɨkɨtɨni xeeníu temeyetuiríyarie.

Faustino ta tineˀíwawiyani:

—Tita ke paɨ pehaine.

Ne ˀaatsí nekakanetáyɨni. Ne pɨta netineˀeríeni: “Melitón kaˀukaˀiyaaritɨ paine. Mɨyexɨrímɨnekɨ xɨari kanaineni. Tsɨ xɨari xɨri xupurerúyatsie ri kananuyeneka muˀuyatsíe pai tɨ kaneyeˀaní. Titayari tsɨ mɨya raine. Ke ˀanéme kwie tepɨyetuiríyarie Melitón. “ˀEtsiwa tɨma ˀeena kwie pɨkaxuáwe xɨka tɨtɨ ˀeeká haikɨri heuwewimɨkɨni kwiekɨ heuwaikámɨkɨni.”

Читать дальше
Тёмная тема
Сбросить

Интервал:

Закладка:

Сделать

Похожие книги на «Nos han dado la tierra»

Представляем Вашему вниманию похожие книги на «Nos han dado la tierra» списком для выбора. Мы отобрали схожую по названию и смыслу литературу в надежде предоставить читателям больше вариантов отыскать новые, интересные, ещё непрочитанные произведения.


Richadr Stevenson - On the other hand,death
Richadr Stevenson
Джорджетт Хейер - They Found Him Dead
Джорджетт Хейер
No nos han vencido
Неизвестный Автор
María Antonia López-Burgos del Barrio - Por tierras de Antequera
María Antonia López-Burgos del Barrio
Francisco Antonio León Cuervo - Las tierras del dolor. Yo jomú nu ú'ú
Francisco Antonio León Cuervo
Francisco Antonio Ramírez Sánchez - Gestión fiscal. ADGD0108
Francisco Antonio Ramírez Sánchez
José Antonio Domínguez Parra - Las huellas del terror
José Antonio Domínguez Parra
Отзывы о книге «Nos han dado la tierra»

Обсуждение, отзывы о книге «Nos han dado la tierra» и просто собственные мнения читателей. Оставьте ваши комментарии, напишите, что Вы думаете о произведении, его смысле или главных героях. Укажите что конкретно понравилось, а что нет, и почему Вы так считаете.

x