August Kitzberg - Maimu

Oli kord Kaski südametäie ja vihaga tedrepoegade asemel varesepoegi lossi viinud ja ennast lolliks tehes seletanud: lind olla lind ja muud lindu seekord tema lõksu ei olla läinud, kibe karistus oli niisuguse pilkamise kannul käinud. Sellest ajast ei katsunud Kaski enam härrastega nalja heita, vaid oli tänulik, et talle priius jäeti. Ei olnudki linnumaks temale raske; tema osavasti ülesseatud püünised, lõksud ja võrgud jäid harva tühjaks. —

Kuked laulsid alles esimest ao-aega, kui Kaski pere õuevärav kägises ja tugevat, kõrge kasvuga meest talu elumaja poole nähti astuvat. Tulija ei näinud võõras olevat, sest tugevad koerad, kes valju haukumisega talle kallale tikkusid, jäid paarisõnalise häälitsemise peale: «Vait, Pakkand, vait, Pauki, mis te kisate, vaadake, kus kriimsilm» varsti vait ja püüdsid saba liputades võõra käsi lakkuda. See aga oli juba maja läve ette jõudnud, kobas rutuga ukse käepulka ja tõmbas hooga ukse tagasi, nõnda et see soones kräuksus. Ka tares, kust soe õhk tulijale vastu lõi, näis ta kodus olevat, sest ühe sammuga oli ta kolde ees ja soris nüüd pilpaga tuhas, liimakute 2 2 Väikesed, vaevalt hõõguvad söe-ebemed. ja virna 3 3 Virn – ka tuhk. alla maetud tuld otsides. Varsti põles peerg pihis ja valgustas taret, kuna mees väsinult koldekivil savikule toetas, karvase kübara peast võttis ja käisega üle higise, kõrge ning laia otsaesise äigas. Järgmisel silmapilgul puhus ta oma käsi hingeõhuga soojemaks ja päästis siis nahkpoognad, mis lühikest karusnahast kasukat tema keha ümber koos hoidsid, lahti ja vaatas imeliku hella pilguga oma põue, nagu oleks temal seal kes teab kui kallis varandus peidus. Siis koputas ta madala ukse pihta, mis tarest kõrvalisse kambri näis viivat, ja hüüdis pooltasase, painduva häälega:

«Marna!»

«Kes seal on!» kõlas tugev hääl vastu.

«Mina olen, Kaski, – Venda!»

«Heldus, sina oled! Mis on, Venda?» kõlas kambrist nüüd ka naise hääl. «Ma tulen silmapilk. Mis on?»

«Tule, imeta mu last.»

«Sinu last? Taara, keela, kaitse! Kas sa peast segane oled, Venda? Mis jutt see on?»

Särgiväel ja uniste silmadega astusid mees ja naine teineteise järel kambrist välja.

«Õnnetu, mis sa jampsid!»

«Ma ei jampsi, Marna, siin – kui ta veel elab!» Nende sõnadega laskis Venda kasuka hõlmad laiali, tema ihupõues nähti alasti titekest magavat.

Imetledes lõid mees ja naine käsi kokku.

«Tee, mis ühe praegu sündinud lapsega kohe peab tegema, Marna, ja küsi pärast.»

Aga peremees ja perenaine ei saanud ikka aru, kas lugu unes või ilmsi. – «Mis ja kes see on, Venda?» küsisid mõlemad suu ja silmadega.

«See on minu ja Lehte laps,» sõnas Venda poolpahaselt, et teda ikka veel ei mõistetud. «Tee, mis teha tarvis, küsi pärast.»

Kuid juba olid vileda perenaise käed hellatades lapse küljes, nagu säde kadus ta temaga kambri.

Kaski aga pani trööstides oma käe tugevalt sõbra õlale ja vaigistas:

«Kui Marna ja minu vana emakene juba talitavad, võid sina mureta olla. Puhka, pärast võid jutustada.»

Ja kui nüüd varsti peale selle katel ahjusuu ees raudkonksu otsas tulel laulis ja visises, perenaine väledalt edasi-tagasi talitas, tõstis Kaski uhmripaku nurgast lähemale ja istus selle otsa Venda vastu.

Tulelõke valgustas mõlemat meest ja kogu taret paremini kui peerg pihis. Ta valgustas kahte meest, kelle iga sõna, liigutus ja ilme tunnistust andis, et need kaks veel mitte orjamärki otsaees ei kandnud. Mõlema palgeil paistis kindlus ja julgus, mis ühegi hädaohu ees kartust ei tunne. Terava pilguga vaatasid mehed teineteise otsa. Seal lõi Venda õhates silmad maha.

«Kõik on otsas, Kaski!»

«Vale, Venda, meie elame veel. Kõik ei ole otsas.»

«Elame, kui kauaks? Kas mind ei püüta kui hunti! Minu jõud on otsas. Ma ei suuda enam!»

«Ära heida meelt. Küll on raske, mis sulle sündis, aga – »

«Jää paindub, kuni ta murdub, liiga pingule tõmmatud köis katkeb!»

«Vaene sõber! Ära vii juttu parem selle peale, mis sulle nii valus ja millest minagi parem vaikin. Jäta puhkamine puhkajale ja ela elavatele. Ehk jõuab peagi päev, mis eilsegi päeva valu veel ära tasub – »

«Ehk! Aga millal? Mina ei suuda enam kanda. Isegi minu ihujõud raugeb!»

«Sinu ihujõud? Mis sa räägid. Mitu päeva on mööda, kui sa päratu metsapätsiga alles mees mehena võitlesid ja oma laia noa ta küljeluude vahele torkasid? Seal parsil ta kasukas kuivab. Ja sinu ihujõud peaks raugema? Tühi lori.»

«Jah, üleeile! Siis lootsin ma veel Lehte eest kas või kuradiga heidelda, siis katsusin ma karuga, kas jaksan mees mehega süli heidelda tugevama vastu. Siis ma veel lootsin, et raudmehe raudriide vahel pilu leidub, kuhu minu õhukene nuga vahele mahub, aga – täna – !»

«Täna on sul kahed kohused. Täna on sul hirmsam võlg tasuda – su rahva viletsus ja su naise surm.»

Tugevalt, kui raudse pihiga, pigistas Kaski sõbra kätt. «Puhka, vanem! Sa oled väsinud. Homme juba mõtled teisiti.»

Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.

Täh. kergendada.

Väikesed, vaevalt hõõguvad söe-ebemed.

Virn – ka tuhk.