Marie Under - Õnnevarjutus

Vees või poris, pimeduses, ikka käima hoolas,
Või kui nägu liivatuisus kipitas kui soolas.

Sõtkus, nõtkus tuimund loom nii tolmus, lumelubjas:
Ikka igavesti taga nägematu kubjas.

Alla linna vaatas mees, kus majad kambreid täis ja und,
Millal, millal saabub meile kahele kord rahutund?

Uudishimus tuli kuu, ja tähed järel rabinal.
Ratsur pööras ära palge, üpris piinlik hakkas tal.

Aga järvest paistis vastu tema kurblik kuju:
Seljas kõrge nahaküür – ja hoopis langes tuju.

Oli tüdind nõnda väga, oli tülpind sootuks.
Hobunegi ristluist lohus, luiseks muutund, hootuks.

Nõnda matkas aastakümneid, kolmat inimpõlve teps.
Sääl siis ühel ööl – kas tõesti! – oh, mis vilgas sammekeps!

Vana ratski turtsatas, lõi peruks, ajus püsti:
Äkki nagu maa alt mees neil teele ette risti.

Koonukas ja habe itsi, käsivartes rataskaar,
Mustad silmad siia-sinna hüplesid kui kirbupaar.

Pontus aga lootused kõik kohe langetas ja
Mõtles, pettumustest küps, et ega’s sestki asja.

Kuid, oh ime! see ei pagend, pani kauba külge käe,
Tõstis üsna silme ligi nagu see, kes küll ei näe.

Hõõrus nahku sõrmi vahel, mõnuga, nii paistis;
Sõõrmeid laiutas ja väga himutsevalt haistis,

Neelaskles, ja matsutas, ja võttis maha kinda
Ja nüüd katsus palja käsi, viimaks küsis hinda.

Pontus vastas: „Ega ma neist suuremat ei nõua,
Saaksin ainult mulla alla – kauem ma ei jõua.”

„Kui see nii, siis lööme käed”, nii ütles ostja-herra,
„Võta nahakimp ja tule, kõnni minu perra”.

Nii nad läksid, kuni jõudsid – otsekohe põrgu:
Lävel näitas ostja juba sabagi ja sõrgu.

„Pontuse poolt nülit poisid, tulge korraks siia!”
Hüüdis – ja neid tuli, tuli vast või üleliia.

Tuli sine-punetavas neid siis verilihas:
Küüntekriimud, väitsetäkked reitel, krammid pihas.

Vana aina ässitas, et „kes teist nahast lage,
Tulge, Pontus nülgige ja nahka venitage!”

Oi-eh! hakkasid siis venitama, põsed punnis:
Visa oli järgi andma: vast paar vaksa tunnis.

Vintske oli: igamees nii sikutas ja katkus,
Kuni, millal, jumal teab, neil’ kõigil’ katet jatkus.

Kuhu panen, kuhu panen ma su nüüd?
Sünnisärgiks selga sai ju surirüüd.

Altahõlmalapseks sündind, ilma meelest väär,
Kõvasti su külge kasvand minu süameäär.

Juba kolmat õhtut valgma pardal käin:
Ikka ma ei raatsind, kas siis täna täin?

Haarvamalt kui seni lookleb laine kään.
Kaugemal kui seni seisatama jään.

Küllap sinu poole kisub vete kiim.
Suru suu mu rinda: soojalt voolab piim.

Ära, ära pelga nõnda, sule laug:
Alles kaugel lukmeid lõgistamas haug.

*

Kassivarvul läen, tee viiru-kuuru viiv.
Miks see nõnda vingub sammes ajuliiv?

Kuidas üle perve ajab vahukikk.
Peaksime küll koju, aga tee on pikk.

Haliseb sääl kõrkjas kalakudulind?
Nuuksud mulle põue: nutad taga mind?

Oleks minu teha: mulle näpuviluks
Jääksid, maalutada, lustiks, silmailuks.

Ketraksin sull’ kuueks villa terve lambatäis,
Sivvukirja kaelusveer ja kumbki käis.

Paneksin su magamagi sula villa vakka,
Ega külm siis sõrmedesse, varvastesse hakka.

Nüüd sust aga mulle ainult nutujätk,
Kähar lainehari, see su õõtsukätk.

Kõõritavad, meelitavad meeled umbseks pääst,
Kisuvad su küpsi-küüsi minu käest.

*

Näkiks hakka suurena, mull’ näitu Jaaniööl,
Roosad konnakarbid kaelas, vesikupud vööl.

Ootes mind käid öösi rannal: roheline juus,
Nutuvõre huulil, kalakõned suus.

Sinine sul seljas jakk ja jalas verev sukk,
Näolt nii kannatlik ja kaunis nagu vahanukk.

Või sa jätad päisi päeval oma märja haua:
Tõllas sõidad rannikul kui uhke proua.

Meelitad kõik kaisulapsed mesikeeli ligi:
Et saaks kätte, kätte maksa korraks ometigi.

*

Sidusin su mähkmepaelad kõõnusse ja tanu
Koonu alla kõvasti, et külm ei pääseks manu,

Et ei torgiks kaenlaalust ogalik, ei kiisk,
Ainult uibuõislist näokest kastaks hõbepiisk.

Põlvili siin seisan roos, kus kiiksub puik,
Kuni tuleb, kaasa viib su valge luik.

Panen siia paguvette sinu vaikselt maha,
Taevast kukub laude pääle tähti hõberaha.

Mere sini-kirstu sinu igaveseks lukku.
Pea su pika habemega katab Une-Uku.

Varjab sinu silmakesi täiskuu kuldne kaap.
Aga mis siis minust, mis siis minust saab?

*

Aga verre oli jäänud leinavalu pära:
Ei ta tunnud toidust maiku, oli unest ära.

Akna all ja ukse taga kostis hale nuuks:
Tuulgi, tuulgi oli saanud appihüüdvaks suuks.

Paljaid palarutus jalgu lõikas luitekaer,
Eest säält kostis aeva nutt ja tagant naer.

Kolmat ööd nii mererannal kurtmas käis,
Laineist lapse käsivarsi tõusvat näis.

„Tulen, tulen!” Äkki oli temas rõõm ja hoog:
Veest käis läbi värahtus – ja pooleks murdus voog.

Hommikul, kui noodamehed tulid püügihoos,
Leiti liivakult nad kahekesi koos.

Maru, maru, maru! Hirmus hirn!
Org see pahiseb kui hiiukirn!
Meri vahutab end tühjaks veest,
Põgenedes iseenda eest!

Mära rahutu, ja kartlik veis:
Kõigil lojustel nii londis seis,
Laste silmad unes hunte täis,
Suurtel hullemaidki asju päis:

Kes on, kes on viind me heinasaod?
Kes on, kes on sõtkund viljavaod?
Kes on seemne söönud mullasuust?
Kes on, kes on poole murdnud puust?

Kuna keha magab rasket und,
Kelle, kelle hing on tiivustund?
Lendab ringi nagu põuaparm:
Saagisaba järel – hoidku arm!

Et kõik läheks üsna õieti,
Kas ta jalataldu võieti
Paksult sooja-rõõsa verega,
Mässata et maa ja merega?

Lõugutille tema istus ehk,
Tõusis õhku sellega kui lehk:
Võõra vara külge käpa kõbeda!
Võtab kaelarahad, röövib hõbeda!