Eduard Vilde - Uus toaneitsi

„Armas härra, see on ju kõrvaline asi,” ägas noormees.

„Minule mitte! Ma tahan teie peale kaebust tõsta Kui te vähegi haritud inimene tahate olla, – minu nimi on Wedel – parun Wedel –”

„Leopold Sepp – tulevane arst,” vastas õnnetu Aadam, kummardas viisakalt ja sirutas oma kohtluses käegi teretuseks välja, mille eest parun ruttu taganes.

„Ma usun, teil on koguni julgus minuga veel nalja heita?”

„Jumal hoidku, seks puuduvad mul põhjus ja tuju –”

„Miks kirevase pärast ei taha te siis mitte riietuda.”

„Ei taha? Oh, parunihärra, kui te teaksite, kui väga ma tahan! Magasinitäie riideid tõmbaksin selga, kui soovite, – aga ma lepiksin ka palja särgiga, ainult pükstega, – ei, koguni üheainsa väikese kobrulehega, kuna- viigilehed meil ei kasva Kas arvate, et mulle lõbu teeb nõnda palja jalu kuni kaelani teie ja kõigi teiste härraste ees seista ?“

„Kus te riided siis on?”

„Seda võiksin niisama hästi teiltki küsida, – seda –”

„Küll nüüd! Te olete joobnud! Ma tahan sedamaid samme astuda, et teie üleannetu mäng lõpeks!” Nõnda hüüdis vana parun ja läks puhkides kiiresti minema. Ta näis olevat tõsisel arvamisel, et nokastanud üliõpilane teda peale kõige ka veel julges pilgata.

Текст предоставлен ООО «ЛитРес».

Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.

Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.